- Kiire tarne üle Eesti
- Turvaline ostukoht
- Klienditugi E-P 9-21
Vampiirkrabi (Geosesarma spp.) ei vaja tavalist akvaariumi ega ka lihtsalt niisket terraariumi. Tema ideaalne elupaik jääb nende kahe vahele – paludariumisse, kus on olemas nii niiske maismaa kui ka puhas magevesi.
Aga paludariumi saab ehitada palju huvitavamalt kui lihtsalt „maa ühes servas ja veekauss teises“.
Kiks Lilledi soovitus on luua võimalusel loodusliku oja või väikese veesüsteemiga paludarium, kus vesi liigub pumba abil ringluses ning maismaa all kasutatakse poorset tiigi substraati. Nii saab ühendada loodusliku välimuse, taimede kasvukeskkonna ja bioloogilise filtreerimise põhimõtte.
Vampiirkrabi nimi võib tekitada mulje, et tegemist on väikese akvaariumkrabiga.
Tegelikult vajab ta eelkõige niisket maismaad, kus saab liikuda, peituda ja kaevuda.
Seetõttu ei tohiks paludariumi planeerides mõelda:
„Kui suur akvaarium ma vampiirkrabile teen?“
Parem küsimus on:
„Kui hea troopilise maismaaelupaiga ma talle ehitan ja kuidas vesi selle süsteemi juurde sobitada?“
Paljud tänapäevased pidamisjuhendid kasutavad lähtekohana umbes 70–80% maismaad ja 20–30% vett, kuid täpset universaalset protsenti ei tasu käsitleda reeglina. Oluline on kasutatav maismaapind, piisav varjumisvõimalus ning ohutu ja lihtne ligipääs veele.
Meie idee põhineb neljal kihil:
maismaa → poorne bioloogiline kiht → vee ringlus → väike oja või juga
Näiteks võiks süsteem olla üles ehitatud selliselt:
Taimed + lehepraht
↓
kookoskiud või muu sobiv kaevatav kasvusubstraat
↓
poorne tiigi substraat
↓
vee kogumis- ja ringluse tsoon
↓
pump
↓
väike oja / juga
↓
tagasi veekogusse
Sellise lahenduse puhul ei ole tiigi substraat lihtsalt „kruusa asemel põhjamaterjal“.
Selle ülesanne on olla poorne kandepind bioloogilisele elustikule.
Siin tulebki mängu Kiks Lilledi tiigi substraat.
Tavaline kruus võib olla lihtsalt täitematerjal. Poorne tiigi substraat on teistsuguse ülesehitusega – selle sees ja pinnal on palju rohkem mikroorganismidele sobivat pinda.
Kui vesi liigub läbi sellise materjali, saavad kasulikud bakterid selle pinnale kinnituda.
See tähendab, et õigesti üles ehitatud süsteemis võib tiigi substraat olla üks bioloogilise filtreerimise komponentidest.
Vampiirkrabi paludariumi puhul saab selle kihi paigutada maismaa alla.
Pealmine kiht jääb krabile sobivaks ja kaevatavaks, alumine poorne kiht aga toimib vee ja bioloogilise filtreerimise süsteemi osana.
Tiigi substraadi peale ei tohiks lihtsalt panna krabile sobimatut jämedat kivimaterjali.
Pealmiseks kasvukihiks sobib näiteks kookossubstraat, millele võib lisada sobivat looduslikku materjali, sammalt ja leheprahti.
Selle kihi eesmärk on olla:
Vampiirkrabi kasutab maismaad aktiivselt ning niiske, kaevatav substraat on seetõttu väga oluline.
Tiigi substraat ei asenda pealmist krabidele sobivat kasvusubstraati.
Tiigi substraat on süsteemi alumine, poorne bioloogiline osa.
Kookossubstraat ja muu sobiv kasvumaterjal on krabi elukeskkond.
Jah – ja just siin muutub paludarium eriti huvitavaks.
Kui ehitus võimaldab, võib paigaldada väikese pumba, mis tõstab vee madalast veekogust kõrgemale.
Sealt saab vesi liikuda näiteks:
pumba → vooliku → väikese juga → kivide vahele ehitatud oja → tagasi veekogusse
Nii tekib suletud veeringlus.
See ei pea olema tugev juga.
Vampiirkrabi jaoks on parem rahulik ja madal veevool, mis meenutab väikest metsaoja, mitte akvaariumi tugevat filtrivoolu.
Vampiirkrabid on kohastunud liikuma märjal pinnal, puidul ja kividel ning paludariumi kujunduses on oluline pakkuda neile lihtsaid liikumisteid vee ja maismaa vahel.
Ringluse eesmärk ei ole ainult ilus väike juga.
Liikuv vesi aitab:
Kui vesi liigub läbi poorse tiigi substraadi, saavad selle pinnale kinnitunud bakterid osaleda orgaanilise aine lagundamises.
See on bioloogilise filtreerimise põhimõte.
Siiski ei tasu eeldada, et ainult tiigi substraat muudab vee automaatselt ideaalseks. Bioloogiline filter vajab aega, et bakterikoloonia välja kujuneks, ning vee kvaliteeti tuleb ikkagi jälgida ja vajadusel vett vahetada.
Üks võimalus on teha paludariumi tagumisse või külgmisse ossa kõrgem ala.
Näiteks:
See on ainult põhimõtteskeem – tegelik ehitus sõltub terraariumi mõõtudest.
Pumba puhul ei tohi mõelda ainult tootlikkusele.
Väike vampiirkrabi võib sattuda väga väikestesse kohtadesse.
Seetõttu peab pumba sissevõtt olema kaitstud näiteks peene käsnfiltriga.
See täidab korraga kaks ülesannet:
Pump ei pea olema võimas.
Parem on rahulik pidev veeringlus kui tugev juga, mis muudab veeosast krabile ebamugava keskkonna.
Siin saab paludariumi tõeliselt ilusaks teha.
Oja võib ehitada:
Vesi ei pea voolama sirgelt.
Tee sellele väikesed käänakud.
Näiteks:
juga → kivine lõik → rahulikum veesilm → kitsam oja → suurem veesektsioon
Selline ülesehitus meenutab palju rohkem looduslikku metsaoja.
See on üks kõige tähtsamaid kohti kogu ehituses.
Vampiirkrabi peab saama veest väga lihtsalt välja tulla.
Ära tee järsku klaasist veeseina.
Kasuta:
Vee ääres võiks olla mitu erinevat väljapääsu.
Nii ei pea mitu krabi ühe ainsa väljapääsu pärast konkureerima.
Siin on Kiks Lilledil väga hea võimalus eristuda.
Vampiirkrabi paludariumisse ei pea valima ainult suuri klassikalisi terraariumitaimi.
Kiks Lilledi minitaimed sobivad eriti hästi väiksematesse paludariumitesse.
Nende eelis on see, et nad ei võta liiga palju ruumi ning proportsioon jääb väikese krabiga loomulik.
Kui klient ehitab suurema paludariumi, saab Kiks Lilledist võimalusel tellida ka kõrgemaid terraariumitaimi.
See võimaldab ehitada tagumisse ossa kõrgema taimestiku ja jätta esiosa krabidele liikumiseks vabaks.
Väga huvitav võimalus on kasutada ka õhutaimi.
Neid saab kinnitada näiteks:
Nii saab ära kasutada ka terraariumi vertikaalset ruumi.
Õhutaimed ei pea võtma enda alla väärtuslikku põrandapinda.
Siin tekib kogu lahenduse kõige huvitavam osa.
Meil on:
taimed, mis kasvavad niiskes keskkonnas;
kookossubstraat, milles krabi saab liikuda ja kaevata;
poorne tiigi substraat, mis pakub mikroorganismidele suurt pindala;
voolav vesi, mis liigutab süsteemi;
lehepraht, mis toetab looduslikku mikroelustikku.
Sellest saab kujundada väikese bioaktiivse paludariumi.
Mõte ei ole luua steriilset klaaskasti.
Mõte on luua väike toimiv ökosüsteem.
Paludariumi põhja võiks lisada kuivatatud lehti.
Lehepraht:
Geosesarma pidamisjuhendid soovitavadki kasutada rohket leheprahti ning seda aja jooksul juurde lisada, kui vana materjal laguneb.
Sammal aitab siduda vee ja maismaa visuaalselt üheks tervikuks.
Seda võib kasutada:
See muudab ka väikese paludariumi visuaalselt palju suuremaks.
Vampiirkrabi vajab kõrget õhuniiskust.
Paljud pidamisjuhendid kasutavad umbes 80–90% vahemikku, kuigi täpne vajadus sõltub konkreetsest liigist ja terraariumi ventilatsioonist.
Siin tuleb leida tasakaal:
niiske keskkond + piisav ventilatsioon.
Täiesti suletud ja halvasti ventileeritud kast ei ole hea lahendus.
Kõige parem on kasutada hügromeetrit ning jälgida tegelikku niiskust.
Praktiliseks lähtekohaks võib võtta umbes:
24–28 °C
Ka siin on olulisem stabiilsus kui ühe konkreetse numbri tagaajamine.
Kujutame ette näiteks 60 × 30 cm põhjapinnaga paludariumi.
Me ei teeks sinna suurt akvaariumi.
Selle asemel:
Kõrgem ala + väike juga.
Niiske maismaa, taimed, juurikad ja peidukohad.
Avatum liikumisala.
Väike madal veesektsioon.
poorne tiigi substraat, mille kaudu saab süsteemis vett liigutada.
kookossubstraat + sammal + lehepraht.
minitaimed + vajadusel kõrgemad terraariumitaimed + õhutaimed.
See annab palju looduslikuma tulemuse kui lihtsalt plastmassist veenõu terraariumi nurgas.
Mitte tingimata eraldi suurt akvaariumifiltrit.
Kui vee ringlus on õigesti lahendatud ja vesi liigub läbi piisava bioloogilise kandepinna, võib süsteem toimida väikese bioloogilise filtrina.
Kuid:
pump ei ole filter.
Pump liigutab vett.
Bioloogilise filtreerimise eest vastutavad eelkõige mikroorganismid, kes kinnituvad sobivatele pindadele.
Seetõttu tuleb süsteemil lasta enne loomade lisamist rahulikult välja kujuneda ning vee kvaliteeti tuleb kontrollida.
Ära ehita paludariumi täna ja pane krabid homme sisse.
Lase:
Alles seejärel on mõistlik loomad sisse tuua.
Vampiirkrabi ei ole akvaariumielanik.
Krabile peab jääma päris maismaa, mitte ainult dekoratiivne pind.
Niiske pinnas ei tähenda, et kogu substraat peab olema veega küllastunud.
Looduslik väike oja ei pea olema kosk.
See võib olla krabile ohtlik.
Mitme krabi puhul on oluline luua erinevaid territooriume ja katkestada vaatevälju.
Vampiirkrabile sobib palju paremini tihedalt struktureeritud keskkond.
Vampiirkrabi paludariumit saab ehitada palju enamat kui lihtsalt „terraariumi“.
Õigesti planeerides saab ühendada:
🌿 taimed
🦀 vampiirkrabid
💧 voolava vee
🪨 loodusliku kivistiku
🌱 sambla ja leheprahi
🦠 bioloogilise filtreerimise
🌴 troopilise niiskuse
Ühe väikese klaaskasti sisse.
Ja kõige huvitavam osa on see, et vesi ei pea lihtsalt seisma.
Kui ruumi ja ehitus võimaldavad, võib vesi liikuda väikese pumba abil läbi süsteemi, voolata kivide ja juurikate vahel väikese ojana ning jõuda tagasi veesektsiooni.
Samal ajal võib maismaa all paiknev poorne tiigi substraat pakkuda suurt pindala kasulikele mikroorganismidele.
See ongi paludariumi mõte – mitte lihtsalt panna kokku maa ja vesi, vaid panna need omavahel toimima.
Vampiirkrabi paludariumi taimevalik sõltub eelkõige terraariumi suurusest.
Kiks Lilledi minitaimed – sobivad esiplaanile ja väikestesse ruumidesse.
Kõrgemad terraariumitaimed – võimalik Kiks Lilledist ette tellida vastavalt soovile ja olemasolevale ruumile.
Õhutaimed ehk Tillandsia – neid saab kasutada juurikatel, korgil ja muudel kinnitusaladel ning nii jääb rohkem põrandapinda krabidele.
Kui sa ei ole kindel, millised taimed sinu paludariumisse sobivad, tasub lähtuda kõigepealt terraariumi mõõtudest ja kujundusest, mitte lihtsalt taime välimusest.
Hea vampiirkrabi paludarium algab mitte krabist, vaid elupaiga ülesehitusest.
Meie soovitus oleks mõelda süsteemile kihiti:
1. Poorne tiigi substraat
Bioloogilise filtreerimise kandepind.
2. Kookossubstraat
Niiske ja kaevatav maismaa krabile.
3. Lehepraht ja sammal
Peidukohad ja looduslik mikroelustik.
4. Taimed
Minitaimed väikestesse paludariumitesse, kõrgemad terraariumitaimed suurematesse ning õhutaimed vertikaalsele pinnale.
5. Veeosa
Madal, puhas ja kergesti ligipääsetav.
6. Pump ja veeringlus
Võimalusel väike oja või juga, mis annab süsteemile nii visuaalset efekti kui ka pideva vee liikumise.
7. Turvalisus
Kindel kaas, kaitstud pump ja mitu lihtsat väljapääsu veest.
Tulemuseks ei ole lihtsalt terraarium, kus elab vampiirkrabi.
Tulemuseks on väike troopiline ökosüsteem, kus maa, vesi, taimed ja mikroorganismid töötavad koos.
Kui soovid ehitada vampiirkrabile paludariumi, ei pea kogu taime- ja sisustusvalikut ise kokku otsima.
Kiks Lilledist saab valida näiteks minitaimi ja õhutaimi ning suuremasse paludariumisse on võimalik tellida ka kõrgemaid terraariumitaimi.
Samuti saab lahenduse üles ehitada nii, et kasutatud oleks poorne tiigi substraat, sobiv kasvusubstraat ja taimedele sobiv looduslik sisustus.
Kui tead terraariumi mõõte, saab taimevaliku ja süsteemi planeerida just selle konkreetse paludariumi järgi.