Rabataimed tiigis – kuidas valida, istutada ja kui sügavusse sobivad istutuskorvid?

Kui oled juba tuttav hapnikutaimedega, siis järgmine loogiline samm
loodusliku ja tasakaalus tiigi loomisel on rabataimed.
Need on taimed, mis kasvavad tiigi servas või madalas vees ning mille roll
tiigi tervises on palju suurem, kui esmapilgul arvata võiks.

Mis on rabataimed ja miks need on tiigis olulised?

Rabatimed on tiigitaimed, mis kasvavad:

• tiigi servas,
• pidevalt niiskes pinnases,
• või madalas vees.

Erinevalt hapnikutaimedest ei kasva rabataimed täielikult vee all – nende
lehed ja varred ulatuvad veepinnast kõrgemale ning loovad loomuliku ülemineku
tiigi ja aia vahel.

Miks rabataimed on tiigis hädavajalikud?

1. Aitavad hoida vee puhtamana

Rabataimed seovad toitaineid, mis muidu soodustaksid vetikate kasvu.
Koos hapnikutaimedega moodustavad nad loodusliku puhastussüsteemi.

2. Tugevdavad tiigi kallast

Rabataimede juurestik hoiab pinnast paigal, vähendab erosiooni ning takistab
muda sattumist tiigivette.

3. Loovad elupaiga loomadele

Rabataimed pakuvad varjupaika konnadele, putukatele ja kasulikele
mikroorganismidele, suurendades tiigi elurikkust.

4. Annavad tiigile loomuliku välimuse

Ilma rabataimedeta jääb tiigi äär sageli paljaks ja kunstlikuks.
Rabatimed seovad tiigi visuaalselt aiaga.

Rabataimed tiigis – kuhu ja kuidas neid istutada?

Rabataimed sobivad:

• tiigi serva,
• niiskesse pinnasesse,
• madalasse vette.

Soovituslik istutussügavus:

• ilma korvita: 0–20 cm veepinnast,
• taimekorviga kuni 30 cm sügavuseni.

See tähendab, et rabataimi saab edukalt kasutada ka veidi sügavamas tsoonis,
kui need on istutatud taimekorvi.

Rabataimed istutuskorvis – praktiline ja paindlik lahendus

Taimekorvide kasutamine on eriti soovitatav, kui:

• tiigi põhi on kivine,
• soovid taimi vajadusel ümber paigutada,
• tahad hoida juurekasvu kontrolli all.

Oluline: rabataimedega taimekorvi võib asetada
kuni 30 cm sügavusse.

Millist substraati rabataimed vajavad?

Rabatimed vajavad kasvupinda, mis on:

• stabiilne,
• õhku läbilaskev,
• mitte liiga toitainerikas.

Kõige paremini sobib tiigi substraat, mis hoiab taimed kindlalt
paigal ega muuda vett häguseks.

Taimekorvis kasuta:

• põhjas tiigi substraati,
• pealmiseks kihiks veidi kruusa, et substraat ei kerkiks vette.

Rabataimed, hapnikutaimed ja pinnataimed – tasakaalu võti

Looduslik tiik toimib kõige paremini siis, kui on esindatud kõik taimerühmad:

• Hapnikutaimed – puhastavad vett ja lisavad hapnikku
• Rabataimed – stabiliseerivad kallast ja seovad toitaineid
• Pinnataimed – pakuvad varju ja vähendavad vee soojenemist

Levinumad vead rabataimede kasutamisel

• istutamine liiga sügavasse vette ilma korvita
• tavalise aiamulla kasutamine
• liiga vähesed rabataimed tiigi servas
• taimekorvide mittekasutamine vajaduse korral

Kokkuvõte

Rabataimed ei ole tiigis lihtsalt ilu pärast – need on
tiigi tervise ja tasakaalu oluline osa.

Pea meeles:

• rabataimed sobivad tiigi serva ja madalasse vette,
• taimekorviga, kuni 30 cm sügavusse,
• õige substraat tagab tugeva juurdumise ja selgema vee.

Kui soovid looduslikku ja hooldusvaest tiiki, on rabataimed sama olulised
kui hapnikutaimed.